Kinnisvaratehing on alati väga tähtis ja suur samm ning seda eriti ostja poolt vaadatuna. Harvad ei ole juhtumid, kus ostuotsus langetatakse vaid põgusa objekti ülevaatamise järel, ilma et ostuhuviline oleks põhjalikult tutvunud dokumentidega, küsinud lisainfot või kaasanud otsustusprotsessi ehitusteadmistega isiku.

Tehing saab eelnevale vaatamata edukalt sõlmitud ning objekt ostjale üleantud, kuid järjest sagedamini tuleb ette, et ühel päeval (vahel ka mõned aastad hiljem) saab müüja (vaatamata edukalt kulgenud ja juba ununenud tehingule) nõudekirja, milles nõutakse tekitatud kahjude hüvitamist või tehingu tagasipööramist, sest ostja on avastanud soetatud kinnisvaral varjatud puudused.

Siinkohal tuleks säilitada rahu ja meeles pidada, et puudusi on tegelikult kahte liiki: puudused ja varjatud puudused.

Meeles tuleb pidada, et varjatud puudus on selline viga, mida tavapärase objekti ülevaatamise käigus tavalisel ostuhuvilisel (s.t. ilma eriteadmisi omav isik) tuvatada ei olnud võimalik.
Samuti ei tohi unustada, et varjatud puudsega on tegu vaid siis, kui müüja oli sellest teadlik, kuid ei teavitanud sellest ostjat.
Näiteks võib varjatud puuduseks osutuda ehitise konstruktsiooniviga, lekkiv katus vms. Varjatud puuduse tõttu võib halvemal juhul soetatud kinnisvara kasutamine olla ebamugav või eluohtlik ning kaasneda võivad ka lisakulud.

Kuidas tegutseda, kui usud, et oled leidnud varjatud puudused?
– dokumenteeri probleem (s.h. tee fotod);
– teavita esimesel võimalusel müüjat ja tee seda kirjalikult ja teavita puuduse tuvastamisest ja oma soovidest;
– vajadusel telli ekspertiis.

Oluline on, et varjatud puudusest teada saamisel tuleb müüjat teavitada esimesel võimalusel ja teavitamisega ei tasu venitada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tarbijalemüügi puhul on varjatud puudusest teatamiseks aega vaid kaks kuud ning samast ajalisest raamistikust on lähtutud ka juhul, kui tarbija tehingu osapooleks ei ole.

Sõltumata sellest, et seadusest tulenevalt on ostja õigused varjatud puuduste avastamise korral küllaltki hästi tagatud, tasub ostjal siiski kinnisvara soetamisel olla tähelepanelik, kaasata objekti ülevaatamisse eriteadmistega isik, tutvuda põhjalikult objekti puudutava dokumentatsiooniga, küsida müüjalt lisainformatsiooni ning säilitada lepingueelsed dokumendid (nt kirjavahetus, müügikuulutus jne). Kuna varjatud puudustega seonduv võib ühtäkki muutuda pikaks ja keerukaks kohtuvaidluseks, siis tasub juristiga konsulteerida juba enne müüja teavitamist.